GESTATSIOONIDIABEET on raseduse aegne diabeet ehk rasedusajal avalduv II tüübi diabeedi vorm. Veresuhkru tõusu põhjustavad rasedusaegsed hormoonid, mille tõttu insuliini tundlikkus väheneb.
Avaldub tavaliselt teise trimestri lõpus või kolmanda trimestri jooksul.
Uurigud gestatsioonidiabeedi suhtes tehakse 20-28 rasedusnädala vahel. Emal võivad gestatsiooni diabeedi sümptomid olla leebed, kuna mõõdukalt kõrgenenud veresuhkrud ei anna eriti tunda. See on eriti salakaval, sest kõrgenenud suhkrud samas kahjustavad last ja võivad tekitada emal põletikke neerudes, kuseteedes ja mujal. Ema kõrgenenud veresuhkrute tõttu võib laps võib sündida suure kaaluga. Suure kaaluga laps võib saada sünnitrauma, kuna ei pruugi mahtuda sünnitusteedest läbi. Laps võib sündida hüpoglükeemias jpm.
Sellele lisaks gestatsiooni diabeet soodustab lapseea rasvumist.
Kui veresuhkrud hoida kontrolli all, väheneb lapse kahjustuse oht. Veresuhkruid saab normi lähedased hoida toiduvaliku ja rasedale sobiliku füüsilise koormusega. Mõnikord veresuhkrud sellega ei normaliseeru, siis on vajalik kuni raseduse lõpuni insuliinravi.
Peale sünnitust veresuhkrud normaliseeruvad, kuid emal on kaunis suur oht 10-15 aasta pärast haigestuda II tüübi diabeeti. Perearsti juures tuleks veresuhkruid kontrollida peale sünnitust poole aasta pärast ja hiljem aastas ühe korra.
Tiina Mitt
