Insuliinresistentsust seostatakse hüperlipideemia, hüpertensiooni ja rasvumisega ning paljude muude hädade ja haigustega.
Insuliinresistentsuseks nimetatakse metaboolset düsfunktsiooni, mille käigus keharakud järk-järgult kaotavad tundlikkuse insuliini toimele. (Insuliin on hormoon, mis aitab glükoosi verest viia rakku, kus seda kasutatakse energiaks). Häire toob kaasa hüperinsulineemia , prediabeedi ja võib viia II tüüpi diabeedi tekkele. Samuti väheneb insuliini mõju lihastes ja maksas.
Glükoosi tase veres tõuseb alatil peale sööki. Pankreas reageerib veresuhkru tõusule ja suurendab insuliini tootmist, püüdes sellisel moel veresuhkruid langetada. Staadiumis, kus insuliini tõus ei ole enam piisav, hakkavad tõusma veresuhkrud. Tekivad muutused ainevahetuses, haigused.
Insuliinresistentsust põhjustavad mitmed faktorid:
Kiiresti omastatav toit (rohke suhkruga joogid, magus, jm), ülesöömine
Ülekaalulisuse korral keharakud on vähem tundlikud insuliinile. Rasvarakud on rohkem resistentsed insuliinile, kui lihased. Kui inimesel on rasvarakke rohkem, kui lihaseid, siis insuliin muutub vähem efektiivseks ning glükoos jääb verre.
Kõhusisene rasval ja kõrgenenud veresuhkrutel on otsene seos. Kõhusisene rasv on väga resistentne insuliinile. Mida rohkem rasva vöökohta koguneb, seda suurem resistentsus insuliinile. Vöökoha rasvumine ja insuliinresistentsus soodustavad kõrgvererõhu tõve ja kardiovaskulaarsete haiguste teket.
Inimesed, kes enamiku aja istuvad ja pingutavad ennast füüsiliselt vähe, neil võib välja kujuneda insuliinresistentsus.
Insuliinresistentsus sõltub geneetilisest eelsoodumusest ja avaldub haigusena teatud eluviiside puhul nagu väheliikuv eluviis, ülekaal.
Steroidid võivad soodustada insuliinreietentsuse teket.
Vananemisel meie kehas protsessid aeglustuvad või vähenevad. Pankreas ei ole erand.
Vananedes võib kaasneda pankreases insuliinitoodangu vähenemine.
Insuliinresistentsust saab vähendada ja tagasi pöörata kui kaal väheneb, kui süüa tervislikult ja liikuda piisavalt.
Tiina Mitt
